Organisatsioon & Õiguslikud regulatsioonid
Saksamaa
Tuletõrjeüksuste struktuur Saksamaal, kasutades näitena Kabelsketal´I valdaSaksamaal on tulekaitse Põhiseaduse kohaselt 16 föderaalriigi ülesanne. Need võivad tuleohutuse seaduses riigi suhtes üksikasjalikumalt reguleeritud olla. Tulekaitse on kohustuslik ülesanne omavalitsustele ja linnadele, kellele juhised ei ole siduvad. See tähendab, et iga kohalik omavalitsus võib luua tulekaitsesüsteemi, nagu ta soovib. Erandiks on nõue luua üle 100 000 elanikuga professionaalne tuletõrjebrigaad (80 000 elanikku Saksimaal). Nende hulgas on peaaegu eranditult vabatahtlikke tuletõrjujad või vabatahtlikud tuletõrjeüksusied täistööaja liikmetega. Sellega nähakse neid väljaõppes nagu professionaalseid tuletõrjujaid. Kabelsketali vald sõltub eranditult vabatahtlikest tuletõrjeüksustest, mis koosneb vabatahtlikest liikmetest. Enamikul juhtudel jaguneb valla tuletõrjepiirkond mitmeks kohalikuks tuletõrjeüksuseks. Kabelsketalis on kuus. Suuremates linnades, kus on professionaalsed tuletõrjeüksused, võib olla ka üle 20.
Vabatahtliku tuletõrjstruktuuri näidatakse siin Kabelsketali näitel. Linnapea on kõrgeim võim, kelle ametialane esindatus on munitsipaal-tuletõrje juht. Juhil on kaks esindajat, üks vastutab hariduse ja koolituse eest ning teine ennetava tulekaitse eest. See kehtib igal juhul kohaliku omavalitsuse tasandil. Lisaks on, nagu juba mainitud, 6 kohalikku tuletõrjeüksust koos vastavate kohalike tuletõrjejuhtide ja nende asendajatega. Nemad vastutavad kohalike tuletõrjeüksuste eest. Nende hulka kuuluvad Dieskau-Zwintschöna, Dölbau, Gröbers, Großkugel, Osmünde ja Schwoitzsch tuletõrjeüksused Kabelsketalis. Igal kohalikul tuletõrjeüksusel on enam-vähem suur osakond koos varahoidjaga, noorte tuletõrjeüksuss koos juhiga, laste tuletõrjeüksus koos hoidjaga, samuti eakate ja auliikmete üksus.
Saksi-Anhalti osariigi tuleohutuse seaduse (BrSchG LSA) kohaselt on § 1 kohaselt on tulekaitse ja abi struktureeritud järgmiselt: kaitse tuleohu eest (ennetav tulekaitse); tuletõrje (kaitsev tulekaitse); ja abi õnnetuste ja hädaolukordade korral. Need on omavalitsuste, linnade, maakondade ja föderaalriigi ülesanded. Ennetav tulekaitse hõlmab kõiki tegevusi, mis on tehakse tulekahjude ärahoidmiseks ja inimeste, loomade, vara ja keskkonna kaitsmiseks tulekahjude eest, samuti inimeste tuleohutuse tavade harimiseks. Tuletõrje hõlmab kõiki tegevusi, mis on suunatud tulekahjude põhjustatud inimeste, loomade, vara ja keskkonna ohtude vastu võitlemiseks. Abi või tehniline abi hõlmab kõiki meetmeid inimeste, loomade, vara ja keskkonna kaitsmiseks õnnetuste või hädaolukordade korral. See hõlmab ka kõiki vee- ja mägipiirangutega seotud abimeetmeid, kuivõrd hädaolukordade päästmise ülesandeid ei täideta.
Vastavalt §-le 2 määratakse omavalitsusele järgmised ülesanded. Välja arvatud tuleohutusnäitus, vastutavad kohalikud omavalitsused tulekaitse ja abi eest oma tegevusvaldkonna ülesannetes. Eelkõige peavad kohalikud omavalitsused looma, varustama, hooldama ja kasutama tõhusat tuletõrjeprogrammi ning varustama selle vajalike struktuuriliste rajatiste ja seadmetega ning tagama piisava tulekustutusvee varustuse. Lisaks tuleb tagada tuletõrje liikmete koolitus ja täiendõpe, samuti tuleb võtta ettevalmistavaid tuletõrjemeetmeid, viia läbi suhtekorraldus, esitada teave tuleohutuseeskirjade kohta kooskõlas olevate meetmetega ja tuleb esitada tuleohutusametnikud. Tuletõrjeüksus peab olema korraldatud nii, et see saab üldjuhul jõuda operatsiooni toimumiskohta mis tahes ajal ja mis tahes kohas oma vastutusalas, mida on võimalik saavutada ühistranspordi piirkondades tavapärastel tingimustel 12 minutit hoiatusteate kutsungil. Kohalik omavalitsus annab teise omavalitsuse taotlusel või maakonna taotlusel tasuta abi naabruskonna teisele omavalitsusele, tingimusel, et selline abi ei sea ohtu tulekustutusmeetmeid ja abi osutamist oma territooriumil. Naabruspoliitika abikõlblike kulude hüvitamise nõue on olemas, kui see osutati kohalikust piirist rohkem kui 15 kilomeetri ulatuses.
Taani
Lisaks kohalike tuletõrje- ja päästeteenistuste vabatahtlikele, riiklik tuletõrje- ja päästeteenistus (DEMA), mis on kohalike tuletõrje- ja päästeteenistuste täiendus, on korraldatud kuue kasarmuga ning üks neist on vabatahtlikega. Nad toetavad kohalikku tuletõrje- ja päästeteenistust nt. raskete materjalide ja ekstra meeskonnaga.Taanis reguleeritakse vabatahtlike tuletõrjeüksusi hädaolukorra juhtimise seadusega:
Vabatahtlikud
§51. Kaitseminister kehtestab eeskirjad nende töötajate koolitamiseks, kes ei ole tasustatud nende osalemise eest tuletõrje- ja päästeteenistustes (vabatahtlikud). See hõlmab makseid vabatahtlikele ja kulude jaotust riigi ja omavalitsuste vahel.
(2) Kaitseminister määrab ülesanded, mida vabatahtlikud võivad riikliku tuletõrje- ja päästeteenistuses täita.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu määrab ülesanded, mida vabatahtlikud võivad kohaliku tuletõrje- ja päästeteenistuses täita.
Seadus ei ole väga üksikasjalik, kuid kohalikud tuletõrje- ja päästeteenistused saavad vabatahtlike tuletõrjeüksusi rakendada riskipõhises kujunduses. Vabatahtlike kasutamine tule- ja päästeteenistuses on väga erinev ning mitte kõik teenused ei kasuta vabatahtlikke.
Näide: Frederiksborgi tuletõrje- ja päästeteenistus on tuvastanud vajaduse täiendava tööjõu ja materjali järele, eriti suurte õnnetuste ja kliimamuutustega seotud vahejuhtumite puhul. Riskipõhine disain sisaldab teavet haridustaseme, samuti suutlikkuse ja pädevuste kohta.
Horvaatia
Vabatahtlikud tuletõrjeüksused Horvaatias on kohaliku omavalitsuse hallatavad üksused, kuid kutselised tuletõrjeüksused rahastatakse riigi poolt. See süsteem viib professionaalsemate tuletõrjeüksuste poole. Praegu töötatakse välja uus riiklik tulekustutussüsteem, kuna valitsus soovib, et kõik tuletõrje töötajad (kutselised ja vabatahtlikud) kuuluksid ühe riikliku organisatsiooni alla. 2020. aastal tuleks rakendada uut süsteemi.Vabatahtlike tuletõrjeprogrammide üldine seadus on „Tuletõrjeseadus”, mis annab tuletõrjepääste üldised kirjeldused, tingimused ja muud tehnilised üksikasjad. Kahjuks ei anna see üksikasjalikke vastuseid kõigile vabatahtlike tuletõrje süsteemide probleemidele.
Eesti
Päästeamet ühendab ja esindab Eesti vabatahtlikke ühendusi pääste valdkonnas. See hõlmab tulekustutamist, mere päästmist, koertega päästmist, vee säästmist, köie päästmist, inimeste otsinguid, ennetustööd ja paljusid teisi abiorganisatsioone. Päästeliidu igapäevast tegevust korraldab juhatuse esimees, strateegia kehtestab nõukogu. Liidu Nõukogu valitakse põhimõtte alusel, et iga Eesti valimiskolleegiumi liiget esindab:- üks nõukogu liige
- kaks liiget, kes esindavad kogu Eesti piirkonda
- üks päästjaid esindav liige
- üks Eesti tuletõrjeühingu liige
- üks liikmetest, kes esindavad arvukaid saari Eestis
Päästeametil on 116 liiget:
- Auliikmed - 1 (MTÜ Eesti tuletõrjeliit)
- Toetavad liikmed – 4
- Rahvuslikud seltsid - 8 (Eesti Korstnate Puhastuskoda, Kergetööstuse Tuletõrje Klubi, Korstnate ja Keraamikatööde Assotsiatsioon, Otsimis- ja päästetööd, Vabatahtlike Mõttekoda, Tehniline Päästeamet, Vabatahtlik Päästemeeskond, ESTSAR)
- Põhja-Eesti piirkond – 33
- Lõuna-Eesti piirkond – 25
- Ida-Eesti piirkond - 23
- Lääne-Eesti piirkond – 22
- 139 vabatahtlikku brigaati ja 4 reservkapitali
- kokku 3000+ vabatahtlikku päästjat
- 72 kutselist brigaadi, 2200 liiget
- 350 on alati tööl
- ÜLDSÄTTED
- TAGASI TEENUSTE OSUTUSTE OSUTUSTE JA TEGEVUSTE KORRALDAMINE
- ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE
- MEETMED JA TÄIENDAVAD MEETMED JUHTIMISEKS (Päästeametil on õigus teha toiminguid (teated, soovitused, hoiatused), millega avalikkus või isik teavitatakse päästetegevusest või sellega seotud ohust.
- DIRECT COERCION (otsene sundimine tähendab füüsilise isiku, looma või asja mõjutamist füüsilise jõu abil)
- OSALEMINE RAHVUSVAHELISES TÖÖKOHALISELT TÖÖTAMISES JA LÕPETAMISE KORRALDUSES
- VABATAHTLIKE TÖÖTAJATE OSALEMINE TULEVIKU TEGEVUSES
- KULUD
- RAKENDUSSÄTTED (vabatahtliku päästja koolitus)
Bulgaaria
Bulgaarias on 28 linnaosa ja 265 omavalitsust, kus on 28 piirkondlikku professionaalset tuletõrjeüksust ja 170 munitsipaal tuletõrjeüksust. Seal on 220 vabatahtlikku koosseisu. Sevlievo vallas, mille pindala on 1040 m2 ja umbes 36 000 elanikku, on üks kutseline tuletõrje, nelja vahetusega ja igas vahetuses 7 inimest, ja üks vabatahtlik päästekomando 32 liikmega.Vabatahtlike tuletõrjujate tegevust kirjeldavad riiklikud dokumendid on:
- Bulgaaria Vabariigi katastroofide, tulekahjude ja muude erakorraliste juhtumite kaitseks mõeldud vabatahtlike koosseisude arendamise strateegia aastateks 2012–2020
- strateegia rakendamise kava aastateks 2013–2020
- määrus, mis käsitleb vabatahtlike koosluste loomist ja korraldamist katastroofide, tulekahjude ja erakorraliste olukordade ennetamiseks või kontrollimiseks ning nende tagajärgede käsitlemiseks.
- korraldused tingimuste, koolituste ja õnnetusjuhtumite eest kaitsmise ülesannete täitmise eest saadud maksete vastuvõtmise ja mõõtmete kohta
Ungari
Füzesgyarmati vabatahtliku tuletõrjeüksuse koosseisu kuuluvad juhatuse liikmed, professionaalse grupi juht ja teised liikmed. Teised Ungaris tegutsevad vabatahtlikud tuletõrjujad on korraldatud sarnaselt tuletõrje suurusele. Füzesgyarmati vabatahtliku tuletõrje brigaadi liikmed on:- tuletõrje brigaadi president (István Nagy)
- sekretär (Viven Novák)
- majandus sekretär (Ildikó Molnár)
Ungaris kehtivad vabatahtlike tuletõrjeprogrammide kohta õigusnormid. Alates 2012. aastast on tulekustutus riigi probleem, sellega seotud ülesannete eest vastutab riiklik katastroofijuhtimise peadirektoraat. Ametlikud tuletõrjeüksused tegutsevad seaduse CXXVIII alusel (2011). Seadusega CXCII (2013) saavutasid vabatahtlikud tuletõrjeüksused suurema sõltumatuse.
Seadus on väga üksikasjalikult seotud individuaalselt tegutsemisega (ilma professionaalse tuletõrjeüksusei osaluseta) ning on olemas eeskirjad, mis käsitlevad minimaalset vajalikku varustust ja nende hooldust