Rahastamine
Saksamaa
Tuletõrjeüksuste rahastus Saksamaal, kasutades näitena Kabelsketal´I valdaTulekaitseseadus on iga föderaalse riigi rahastamise aluseks. Saksi-Anhaltis on reguleeritud BrSchG LSA poolt. Seal reguleeritakse tulekahju brigaadi töölevõtmise kulude hüvitamist. Tuletõrje- ja hädaolukordade korral on tuletõrjeüksuste tulekustutus ja päästetööde korral tasuta. See kehtib ka inimeste või loomade päästmiseks ohu eest. Kahjunõue kuludeja kulutuste asendamise kohta toimub vastavalt Saksi-Anhalti osariigi avaliku julgeoleku ja korra seadusele ning üldiste eeskirjade kohaselt ohu või kahju tahtliku või raske hooletuse korral. Kui tuletõrjeüksus tegutseb vallas väljaspool oma piirkonda, peab taotluse esitanud omavalitsus nõudma, kui palutakse, väljamineva tuletõrje omanikule kantud kulud.
Omavalitsused ja maakonnad võivad kohaliku maksuseaduse alusel tasu võtta. Tuletõrjeüksus ei saa teostada muid ülesandeid, mis on põhjustatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, samuti ei ole tal võimalik täita vabatahtlikke kohustusi ega pakkuda tuleohutust. Kohalikud omavalitsused ja maakonnad võivad kehtestada tasusid vastavalt Kommunaalmaksude seadusele (Kommunalabgabengesetz) toimingute kohta, mis on põhjustatud tahtlikult või raske hooletuse, vabatahtliku tegevuse ja tuleohutuse seire eest. Ühekordsed maksed individuaalsete teenuste eest võivad olla kindlaks määratud tasude põhikirjas; eelkõige võib arvesse võtta teenuse jaoks vajalikku aega. Vabatahtlike ülesannete ja teenuste eest võib tasuda ka eraisik. Kulude hüvitamise eest vastutab isik, kelle tegevuse tõttu toimusid vajalikud päästeteenused; objekti omanik või isik, kes teostab tegelikku kontrolli objekti üle, mille seisundist tulenevalt teostati vajalikke päästeteenuseid; isik, kelle nimel või kelle huvides päästeteenuseid osutatakse; isik, kes tahtlikult või raske hooletuse tõttu põhjustab päästeteenuste kasutamise ilma põhjuseta.
Kabelsketali linnavalitsus on selle kokku võtnud põhikirjas, mis reguleerib Kabelsketali valla tuletõrje teenustega seotud kulude hüvitamist. Lisaks ülaltoodud juhtudele tasustatakse ka järgmisi vabatahtlikke teenuseid: keldrite ja muude ruumide ning hoonete, samuti tiikide ja samalaadsete veehoidlate pumpamine; Tiikide, veehoidlate jms täitmine, osalemine kliiringu- ja arveldustöödel; Kinnisvara päästmine või kindlustamine, loomade püüdmine, loomade otsimine; Uste või väravate avamine (nt hoonetes, korterites, liftides või sõidukites): Keskkonnaohtlike või ohtlike ainete eemaldamine; Puude raiumine ja pügamine; Tuletõrjujate varustamine, tehniline varustus ja muu abi, mis ei kuulu tuletõrjuja kohustuslike ülesannete hulka ja / või mille vajadus tekib nõudmisel.
Kohalikud omavalitsused ja halduspiirkonnad saavad tuleohutusmaksu tuludest vähemalt 3 miljonit eurot aastas tuleohutusmaksuseaduse alusel, et teostada seadusel põhinevaid ülesandeid. Tuleohutuse eest vastutav ministeerium on volitatud määrusega määramaks raha jaotus tuletõrjeüksuste vahel, võttes arvesse nii elanikkonda, pindala kui ka tuletõrjeüksuste arvu. Kabelsketali jaoks on selle tulemuseks ca. 8,700 €, millest ca. 500 T eurot langes kuludele, mis ei kuulu tulude alla.
Lisaks sellele on vabatahtliku tuletõrje liikmetele kulude hüvitamine, mida kvantifitseeritakse järgmiselt. Kohalik tuletõrjeauto juht saab 300 €, tema asetäitjad 100 €, kohalikud tuletõrjejuhid 120 €, nende asetäitjad 60 €, seadmed, noored ja lasteaiad 60 € inimese kohta. Tuletõrjeüksuse aktiivsed liikmed saavad igakuise ühekordse kulu hüvitise 12 EUR. Tervishoiu ja hingamisaparaatide füüsilise jõudluse säilitamise lisakulusid kompenseeritakse igakuise kindlasummalise summaga 10 EUR, kui eeldused hingamisaparaadi kandja kasutamiseks on täidetud. Erakorralise meditsiini osakonna liikmete tulekustutusmissioonides osalemise kulud hüvitatakse ühekordse maksena 5,00 eurot päästeoperatsiooni kohta.
Taani
Valitsus annab toetust vabatahtlike hariduse, sealhulgas materjali ja sõidukite hoolduseks. Toetust on võimalik kasutada ainult heakskiidetud koolitustele ja iga tunni eest, mil vabatahtlik osaleb. Tuletõrje- ja päästeteenistus peab andma taotluse ja finantsaruande Taani Hädaolukordade Juhtimise Süsteemile (DEMA). See ei kehti vabatahtlikele, kes on igapäevases valmisolekus tuletõrjujana. Neid rahastab omavalitsus, lähtudes riskipõhisest disainist.Horvaatia
Vabatahtlikud tuletõrjeüksused on rahastatud protsentides sõltuvalt kohaliku omavalitsuse eelarvest. Kindlustusseltsid eraldavad ka 5% tulekindlustusmakse summast ja maksavad vabatahtlike tuletõrjeorganisatsioonidele, mis on tavapärasest vähem kui 20% aastasest eelarvest.Pool eelarvest kulub üldkulude katmiseks professionaalse personali, reisi-, tervishoiu- ja kindlustuskulude, telefoni, reklaami, vee, kütte, elektrienergia, hoolduse, juristiteenuse, kontorimaterjalide, kütuste ja toitlustuse jaoks. 10% kulutatakse kohalike jaamade "annetustele": kütus, tasu kõnede eest, aastakoosolekud, raamatupidamine.Ülejäänud kulutatakse sõidukite ja erivarustuse ostmiseks
Eesti
Vabatahtlike tuletõrjeprogramme rahastatakse riigieelarvest:- 3200 eurot aastas
- 40 eurot iga kvalifitseeritud päästja kohta aastas
- 1. tund 20 € päästja kohta
- Alates teisest tunnist 10 € päästja kohta
- Kustutusauto 70 € /t väljumisest
Bulgaaria
Vabatahtlike päästeüksuste rahastamine toimub riigieelarve kaudu ja summa sõltub elanikkonna arvust, asustatud kohtade/asulate arvust, kaugusest ja/või kutselise tuletõrje puudumisest piirkonnas.- Koolitusteks, hariduseks ja harjutusteks eraldatud vahendid - 1,50 € tunnis, mitte rohkem kui 80 tundi aastas
- Operatiivtegevuses osalemiseks - 3 € /tunnis, mitte rohkem kui 160 tundi aastas (kui kulud ületavad eelarvet, katab vahe omavalitsus))
- Isiklikuks varustuseks - kaitsevarustus (vormiriietus) - 500 € vabatahliku kohta, 2-aastase kasutusaja jooksul.